APPIIIII!!!!

Masendav... Siiani ma olengi siis oma 20-ne aastaga jõudnud.. Istun oma arvuti taga ja loen... Ma ei suuda enam ennast kokku võtta ja õppima sundida... Kunagi ammu ammu, siis kui ma veel gümnas käisin suutsin ma end vähemalt kord päevas kokki võtta ja midagi ära teha.. Nüüd enam mitte.. mul on homme hiraganade peale töö... ma tean u pooli neist, mis peaksid tehniliselt juba 2 nädalat tagasi peas olema. Ülehomme anatoomia.. Inimese luustik ladina keeles.. ja see pole nii lihtne kui see kõlab... sest luudel on igasugused kühmud, muhud, lohud, augud jne. Ja seda ma pole üldse õppinud... Mis teha elu on lill ja mul on väga raske Laiiscus Condiides juhtub... See on ravimatu.. Aga jh.. elu läheb edasi, ma endiselt pean õppima ja materjalid on arvutis, kus täpselt ülikooli kausta kõrval on videote kaust, kus on House-i hooajad. Ma olen viimasel ajal mitu päeva House-i maratoni teinud :D. Tõsi küll väikesed tagasilöögid on sellel.. Esiteks the obvious.. ma ei õpi kuigi peaks, teiseks teeb iga haigus mind paranoiliseks.. Pm terve mu pere on praegu haige ja kuulates neid mis sümtomid neil on siis ma hakkan alati arvama, et see on midagi hullemat.. Aga ega see mind ei kõiguta..Ikka samas vaimus edasi ja ei jäta enne kui kõik 8 hooaega maas (täna lõpetasin neljanda, 5. tõmbamisel aga ma püüan kiusatusele vastu panna ja mitte seda vaadata enne kui anatoomia selja taga).