Niisiis. Minu tähtis päev on nüüd möödas. Kummaline mõelda, ma ei ei nühi enam kunagi neid koolipinke, mida on nühitud 12 aastat... Nüüd on juba enamvähem sihid silme ees kuhu minna aga hirmus on ikkagi.. Peas on palju küsimusi, millest peeagu kõik algavad sõnadega "aga mis siis, kui..." Mingil määral on need ka õigustatud... Mu eksamitulemused polnud nii head et ma kuskile ilma konkurentsita sisse saaks... (mata 70, inka 75, bio 76, esta 68, füsa 89) Nüüd jääme lootma, et ma saan tasuta kohale kuskile sisse, sest kui ei saa siis jääb minu haridustee siinsamas pooleli ja mac here i come..
No comments:
Post a Comment