ülikool...got to love it

Niisiis.. siin ma olen.. üritan õppida homseks evolutsioonimehhanismide eksamiks ja äkki tuleb ette see lõik:

Traditsioonilise defineeritakse liiki reaalselt toimuva ristumise alusel, kuigi tekkimas on ka fülogeneetilisusel põhinev klassifikatsioon. Paleontoloogias saab aluseks võtta ainult aja ja ruumi samasuse. Esimesel juhul on probleemseks mitteseksuaalselt paljunevad liigid, samuti geograafiliselt ja ajaliselt eraldatud liigid. Moraal: loodust ei huvita, et me süstematiseerida tahame.

Ahh Rix.. sa oled äge ja Tartu Ülikool on äge... Palun produtseerige edasi selliseid konspekte, mis pole nii tuimad nagu need gümnaasiumis olid :D

aeg

Niisiis.. Käes on juba 3. advent.. Küll see aeg on kiiresti läinud. Ma ei kujuta ette ka kuhu kõik see aeg kadus, see on lihtsalt lennanud mööda, aga 1 asi on kindel.. Paremat kohta, kui kodu (päris kodu kodu) ei ole. Ma läksin 7. Checkpoindile ja kui ma sel õhtul koju jõudsin oli küll pime aga ikka oli näha, et Taeblas on palju ilusam talv, kui Tartus. Siin on lumi, on külm ka, aga seal oli see lumi kohev ja seda oli palju rohkem ja see oli puude ja põõsaste peal. Nagu talvemaalidel... See oli nii ilus.. Ma ootasin millal selline ilm siia jõuab, siis ma läksin koju ja sain aru, et sellist ilma siia naljalt ei tule.. Ma vaatan aknast välja. Lumi sajab küll, maa on valge ka, aga puud on raagus ja ilma igasuguse lumekatteta. Niisiis.. kodune "talvevõlumaa" versus lihtsalt lumi maas....Jah, ma tahan koju :D.

Kummaline mõelda, et mu teismeiga saab homme läbi. (Siis enam mu vanuse lõppu ei käi inglise keeles teen:D). Veerand sajandist saab täis ja ma avastasin alles paar päeva tagasi, et mul hakkab sünnipäev tulema... Niiet see suur ja grandioosne pidu, mida te ootate.. Seda ei tule :P. Mitte, et ma ise seda ei tahaks, mul lihtsalt pole selle jaoks aega. Praegu on semestri lõpp ja see tähendab minule hunnikut töid...(milleks ma pole järjekordselt õppinud ja mille asemel ma kirjutan seda siin:D ). Niiet siis ükskõik, kui vana ma ka pole.. Ma olin, olen ja jääd täielikuks laiskvorstiks...:D Aga ma püüan nüüd end kokku võtta ja vähemalt midagigi teha homse KT läbisaamiseks... (mul oleks vaja see suht hästi teha, et C-d kätte saada...)

õhtu

Terve õhtu nende kahe laulu ja nende ilusate poiste seltsis... Otsustage ise, kas see on hale või äge :D mulle isiklikult meeldis :P

õppida, õppida, õppida jah

Kell on pool 4 ja ma õpin. Loen siis konspekti mida jagati ja järsku tuleb ette selline lõik...

Emaskäbis on seemnesoomusel (megasporofüllil) 2 seemnealget (megasporangiumi). Tolmuteras (mikrospooris) 2 eellehe(gametofüüdi) rakku (endospoorne isasgametofüüt). Need on generatiivne rakk ja tolmutoru rakk. Idanevas tolmuteras hakab tolmutoru rakk pikenema ja tuum valgub tiputossa. Generatiivsest rakust saab spermatogeenne rakk, mis on vastutav spermiumide( tekib 2 spermiumi) tekke eest ning vegetatiivne rakk. Megasporangiumis tekib meioosi tulemusena 4 megaspoori kuid neist jääb alles üks. Endospoorses emasgametofüüdis on arhegoonid munarakkudega. Viljastamise tulemusena tekkinud sügoot hakkab arenema iduks(2n), teda ümbritseb toitainete rikas endosperm(n) ja neid ümbritseb seemnekest(2n). Ja ongi kokku seeme. Sellest kasvab lõpuks kuradi mänd ja hakkabki otsast peale see jama.

elu on lill

Niisiis.... ma istun kõrgema mata loengus, ja enam ei üritagi aru saada, mida seal tahvli juures räägitakse... Ma loengu algusepoole proovisin ja sain tasuks peavalu...Mitte midagi muud, sest aru ma ei saanud ka siis... Miks mata on nii kohutav? Mul oli kolmapäeval mata kt. Järjekordne masendav kogemus.. Ma praegu loodan, et ma ikka saan selle läbi.. Mu toanaaber tuli pärast oma mata kt-d koju ja ütles, et ta läheb kokaks õppima.. siin ta enam hakkama ei saa. Ma olen teinud viimasel ajal nii palju töid, et ma isegi ei mäleta neid kõiki.. Kõige esimene eksam mis ma tegin oli mikrobioloogia mille ma kummalisel kombel sain B.. Siis oli terve hunnik teisi töid.. ja siis tuli aeg uueks eksamiks...Maateaduste alused - E..... Nii nunnu... Mul on võimalus see järgi teha, aga kui ma järgmine kord läbi kukuks, siis loeks viimane töö...ja ma peaksin aine uuesti võtma...
Ah jaaaaaaa..elu on selline lill.....

monoloog

Magada, või mitte magada, selles on küsimus..
mis oleks üllam? Vaimust taluda kõik õpingud, mida ülikool sulle paiskab, või tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada. Surra, magada. Jah magada. Sest nõnda uinudes kaoks süümepiin ja kõik need tuhat F-i mis meie välja teeniks. Surra, magada. Vb undki näha. Siin ongi konks, sest see mis unenäod võivad tulla selles surmaunes, kui ülikoolimöllust pääseme... jne.. Edasi pole enam meeles :D Kolme saaks vist ikka veel kätta:D Niisiis mul on parasjagu tööde aeg. Kohutav...Ma saan aru, et see on mu enda süü aga magamata olla ei ole äge.. Tunne on küll nagu oleks täis, aga samas siis ei vaju silmad kinni. Aga ärge minust valesti aru saage.. Mulle meeldib ülikoolis... Lihtsalt praegu on raske aeg..Samas jällegi tuletab vägagi meelde gümnaasiumi, kus kõik õpetajad järsku otsustasid et nüüd on vaja kt-d teha... Praegu on mul vähem aineid, ained on põnevamad aga maht on suurem niiet teeb suht sama välja. Nii tore on mõelda, et kui ma korralikult õpiks siis mul vaba aega poleks(arvestades paar tundi magamist ka sisse:P)..Aga jah.. elu on ilus ja ülikool on tore.....siis kui tööde nädal parasjagu pole... hei see riimus:P

nojah...

Täna on olnud väga tore päev... Ma tõusin esimest korda üles kuskil veidi enne 8-t (jah ma tean et see on minu puhul eriti kummaline) ja otsustasin edasi magada, kuigi eelmine õhtu sai otsustatud, et kui ma oles ärkan siis ma hakkan kohe õppima..(palju töid on ees). Niipalju siis sellest... Ärkasin kuskil 11 ja lamasin voodis 12-ni.. (ma armastan oma voodit.. me suhe pole küll nii hea kui mu päris-kodu voodiga aga beggars can't be choosers) siis teen oma 6 kõrvarongapaarist mida veel pole dokumenteeritud paar pilti ja panin need fb üles, endiselt mõeldes, et ma peaks õppima hakkama. Kui see tehtud, võtsin kätte oma juturaamatu ja hakkasin lugema, sisestades endale, et ma ei suuda enne õppima hakata kui see on läbi (õnneks polnud palju lugeda). Siis võtsin end kokku ja avasin esimese teema ja töötasin selle läbi... Siis oli olemas juba arvestatav peavalu ja ma otsustasin süüa teha.. Esimest korda siin oldud aja jooksul ma puutusin kartulikasti ja praegu ootan, et need valmis saaks. Hämmastav mida kõike võib inimene teha, et vältida õppimist....

hei

Niisiis.. Ma nüüd on kuu aega Tartus oldud ja asi on üle ootuste äge :P Kursakad hakkavad juba aru saama, et ma ei ole normaalne ja oleks ka juba aeg. Samas ma olen ka mingil määral muutunud... Kui mu enda õde küsib minult juba, et kes ma olen ja mida ma ta õega teinud olen siis midagi on mööda. Esimene märk sellest muutusest on praegu minu külmakapis (ma arvasin, et see on kõige parem koht, kus hoida lahti tehtud pina coladat) Teine on see, et iga kord kui ma aknast välja on mul vastupandamatu soov minna välja(aknast paistab klubi Tallinn)...Niiet jah.. Tehke omad järeldused ja nüüd ma siis jään magama ja näen unenägusid mikobioloogia teemadel(ma vähemalt loodan...:P)

tartu

Nüüdsest on siis minu uus elukoht Tartu... Kõhe...Samas mida muud oodata tüdrukult, kes on terve elu olnud vanemate armastava hoole all. Ma pole siin olnud 24-ja tundigi ja ma juba igatsen koju. Ma ei saa sinna midagi parata. Taebla on ainus koht mida ma tõesti olen terve elu koduks nimetanud ja nüüd 19 aastasena kuskile mujale üksi minna on suht hirmus... Paljud ütleksid, et see on ju tore vanemate juurest ära kolida aga ma oleks parema meelega seal isegi siis, kui Ander üle viskab ja ema ja isa mind tööjõuna kasutavad.. Siiski nad on ainus armsaim pere mida ma olen kunagi teadnud. Õnneks on Leel ka siin ja see aitab veidi aga ta ei saa olla kogu aeg mu kõrval ja mul kätt hoida. Ma tahan koju aga ma tahan ka Tartu Ülikoolis käia.. Need kaks ei saa koos olla..

:D

See oli esimene kiri mul postkastis täna:D Nii tore, et kohe nii korralikult kutsutakse:P

lihtsalt küsimused mis mul praegu pähe tulid ja millele ma kunagi vastust pole saanud ja arvatavasti ei saagi

miks ma olen selline nagu ma olen? kas mind on tõesti nii kerge ära unustada? ok ma tean et on aga miks ei võiks inimesed mind siiski meeles pidada nagu mina neid pean? kuigi ma ise tean seda ja see on olnud nii nii kaua kui ma mäletan, miks ma ikka veel pole sellega ära harjunud ja miks mu süda puruneb iga kord kui ma jälle teada saan millal mind millestki on välja jäetud? ma tean et selline mõtlemine on isekas ja vägagi lapsik aga ikkagi...

jeeeeee

MA SAIN TARTUSSE ÜHIKASSE KOHA!!! MA EI PEAGI ENAM SILLA ALL OLEMA JA KÕIK SAAB KORDA!! :D                                            
                                                            ma loodan.....

.

Niisiis.. nüüd on kindel Tartu minek... See kuidas ma seal hakkama saan on väga suure küsimärgi all ja ma kardan jubedalt nii kaugele minna aga Tartus on parim kool ja mingid ohverdused on vajalikud... pealegi pole see ju igaveseks.. ainult 5 aastat.... 5 pikka aastat....ah eks vaatame mis elu toob ja ma loodan et inimesed, kes lootsid et ma tallinna läheks, ei löö mind selle otsuse pärast maha... Pealegi see pole nagu klooster, et kui ma kord juba sisse läksin siis ega ma sealt enam välja ei tule.. ma kodus hakkan ikka käima.. ma loodan ka checkpointidele jõuda. Kõige huvitavam kogu selle loo juures on see, et kui ma viimati pastokas tegin suvalise koha pealt lahti selle suure Piibli mis seal on, siis see salm kuhu peale mu näpp jäi rääkis sellest, kuidas ma lähen kodust ära kaugele ja ma piinlen nagu sünnitusvaludes kuni mingi hetkeni millal ma hakkan Jumalat rohkem usaldama... See oli vist midagi sellist.. Kummalisel kombel on see Piibel mulle nii mõndagi öelnud sellel meetodil niiet ma usaldan Jumalat, et nii peab olema..Kui ma oleks läinud Tallinnasse siis ma oleks lihtsalt arvanud, et sõna sünnitusvalud on ilmselge liialdus aga nüüd ma enam nii ei arva.. Nüüd ma olen kindel, et Tartu minek on õige otsus ja et nii ma avan oma südame rohkem Jumalale. Samas, kui ma tean, et see on õige otsus siis miks jookseb mul pisar mööda põske alla.....

mida teha?

Huvitav, kas inimesed saaksid minu peale väga vihaseks, kui ma otsustaksin ikkagi Tartu kasuks? (enda õigustuseks ma või öelda, et ma olin raudkindel, et ma ei saa sisse...)

hetkeimpulss

Aeg on läinud kiirelt ja käes on juba juuli lõpp.. Kooli alguseni on jäänud ainult 1 kuu...Jube tegelikult, kui mõtlema hakata. Ma just lõpetasin ära 12 aastat kestva piina (see on liialdus ja ma saan sellest vb u 10 aasta pärast aru :D ) ja juba lähen vastu uuele väljakutsele millest ma mitte midagi ei jaga.. Ma juba kardan seda aega, millal ma pean hakkama endal loenguid registreerima ja tegema muid asju mida ma praegu veel ei mõista ja ei saa niipea mõistma, kui mu isa uskuda. Ma lähen Tallinna Ülikooli bioloogiat õppima.. Jah Tallinna Ülikooli, sest ma olen liiga loll, et Tartusse sisse saada.. Ma ei saa aru, kuidas läks mul füüsika nii hästi ja samas kõik teised nii halvasti.. Ok matast saan ma aru, estast ka enamvähem aga inkast ja biost ma lootsin rohkemat. Ma oskan neid ju ometigi paremini, kui füsa. Oh jah.. c'est la vie... Igatahes peaks ma praegu palehigis oma asju läbi sorteerima ja vaatama mis ma Tallinnasse kaasa võtan aga nagu alati istun ma oma arvuti taga ja tegelen oma tõelise armastusega. Ma olen läbi vaadanud vähe asju... Inventuuri vajavad veel mu riidekapp, riiul ja lauasahtlid...Great..Ma ühe kapi juba vaatasin läbi siis, kui ema selle laiali kiskus ja leidsin, et seal on 2 kleiti millest oleks mul väga hea meel, kui ma neist lahti saaks, niiet kui keegi on huvitatud siis küsida :D Teema juurde tagasi tulles on mul õnneks olemas koht kuhu minna ja ma ei pea piinlema küsimustes, et kas ma saan endale ühikakoha. Mamma räägib mulle juba aastaid, et ta tahab mind enda juurde kui ma ülikooli lähen. No ma teen talle siis veidi heameelt. Võib-olla liitub minuga mingiks ajaks ka Monika ja kuna mammal on kass siis ta peaks end seal suht koduselt tundma.. Sellega on aint see, et mina ei vastuta kui Pepe oma küüned Monika kätte lööb.. Pepe pole just kõige sõbralikum elajas:D

Kõige selle kolimise juures ma olen kummaliselt närvis... Ma olen toidu suhtes suht valiv ja ma kardan mida ma sööma pean hakkama kui ma sinna lähen. Teiseks on mammal gaasipliit ja ma tean, kuidas toime tulla ainult elektripliidiga..Muu kartus on lihtsalt koduigatsus ja ma ei usu, et ma sellest üldse kunagi üle saan.. Kui ma siit läinud olen ei tule ma tõenäoliselt siia enam kunagi tagasi elama...ja isegi kui ma nädalavahetustel tagasi tulen on minu voodi võetud..

Lisaks sellele, et ma olen närvis olen ma ka kummaliselt põnevil. Ma ei tea miks ma nii tunnen aga ma ei suuda ära oodata seda hetke millal ma olen Tallinna sisse kolinud ja käin koolis.. Loodetavasti on see märk sellest, et ma tegin ainevalikul õige otsuse. 

Igastahes on selge see, et mu elus toimuvad arvatavasti kõige suuremad muudatused üldse, aga kummalisel kombel ma ei karda oma tuleviku pärast. Ma tunnen sisimas,et kui tulevad ette raskused siis saab kõik korda, sest ma pole kunagi üksi. Mu selja taga toetab mind terve mu pere ja mis kõige tähtsam, mnd toetab Jumal. Ma saan alati tema peale loota, et ta hoiab ja toetab mind, kui mul on raske. See on arvatavasti ka tänu Temale, et ma olen praegu pigem põnevil kui hirmul. Ma alustan oma uut eluperioodi koos Jumalaga ja sellest paremat tunnet ma ei tea. :D

Niisiis on saanus järjekordselt tõestust fakt, et öösel on kõige parem loomeperiood :P Ma olen seda siin kirjutanud juba u tund aega ja ma pole tähelegi pannud kuidas aeg on läinud. Ja ma tean, et siin an arvatavasti väga palju kirjavigu siis palun vaadake neist mööda.. Kell on palju ma mul ausalt pole viitsimist tervet seda teksti üle kontrollida..

もう泣かなくていいよそのままでいい
空を見て　Ah...my sweetest love

LÄBI :D

Niisiis. Minu tähtis päev on nüüd möödas. Kummaline mõelda, ma ei ei nühi enam kunagi neid koolipinke, mida on nühitud 12 aastat... Nüüd on juba enamvähem sihid silme ees kuhu minna aga hirmus on ikkagi.. Peas on palju küsimusi, millest peeagu kõik algavad sõnadega "aga mis siis, kui..." Mingil määral on need ka õigustatud... Mu eksamitulemused polnud nii head et ma kuskile ilma konkurentsita sisse saaks... (mata 70, inka 75, bio 76, esta 68, füsa 89) Nüüd jääme lootma, et ma saan tasuta kohale kuskile sisse, sest kui ei saa siis jääb minu haridustee siinsamas pooleli ja mac here i come..

monikale üle vaatamiseks

Tere lugupeetud kohalviibijad.

Täna on meie viimnepäev Taebla kooli õpilastena. Kui see aktus on läbi saanud nimetatakse meid juba teise nimega-vilistlased. Seljataha on jäänud 12 aastat rasket tööd. Muidugi kes on selle nimel rohkem töötanud, kes vähem aga siht on meil kõigil olnud 1. Istuda täna siin teie ees ja nagu näha on see meil ka õnnestunud.

Meie klass on üks huvitav kamp inimesi. See on väga kirju seltskond ja seepärast on meil ka suhteliselt palju lahkarvamusi. Samas, nii imelik kui see ka ei tundu, kui midagi on vaja teha, siis saab see ka tehtud. Loodame, et see on märk sellest, et me hakkame lõpuks ometi suureks saama.

Siia jõudmine pole olnud kerge. Vaja on olnud selgeks õppida kõik vajalikud koolitükid ükskõik, kui jamad need sel hetkel tundusid. Kui palju me ikka igapäevaelus kasutame geomeetrilise jada summa valemit või siis arvutame elektroni kesktõmbekiirendust kui see tiirleb ümber tuuma. Aga ometi võin ma praegu kindlalt öelda, et kõik see tarkus ei jookse meil mööda külgi maha. Öeldakse, et inimene on kõige targem gümnaasiumi lõpus ja rohkem see ei kordu.

Meie igapäevaelu koolis oli suhteliselt lõbus. Meie klassis on paar huvitavat karakterit, kes selle eest peaaegu iga päev hoolt kandsid. Ma arvan, et isegi õpetajad olid mingil määral lõbustatud. Ja see oli vastastikune. Kui ikka tunni ajal kuuled midagi laadset, et sa punastad nagu neitsi pulmaööl (see öeldi meile pärast ühte järjekordset väitlust, mis toimusid meil suhteliselt tihti), siis ei saa sinna midagi parata, kui me naerma hakkame.

Nende teadmiste eest, mis me oleme omandanud, täname oma õpetajaid. Nad väärivad seda, sest me oleme olnud neile ikka paras pähkel. Ma täitsa kujutan ette kuidas nad meid õpetajatetoas kiitsid või kirusid, mida arvatavasti tehti rohkem. Ka meie kirusime neid, aga see on arvatavasti loomulik. Õpetajad ei jaganud meile mitte ainult koolitarkust vaid ka elutarkust. Elutarkuse jagamise eest peaks eriliselt tänama õpetaja Marika Kerget. Tema kuldsed sõnad jäävad meid kauaks saatma, ja mitte ainult selle pärast, et tema sõnad on meie klassipusade peal.

On 1 õpetaja, kellest ei saa ei üle ega ümber. Õpetaja Riina Veske, meie klassijuhataja.

Ta on kogu aeg olnud meiega ja meid toetanud. Iga natukese aja tagant võttis ta ikka klassi kokku, rääkis meile tähtsamad uudised ära ja siis noomis meid, miks me tema juures nii vähe rääkimas käime. See on suuresti tema teene, et me kõik siin istume nii heade tulemustega nagu meil need on. Kuna tema on andnud meile tuule tiibadesse, et meil oleks võimalik lennata, anname meie ka talle võimaluse lennata kõrgelt. Aitäh kuulamast.

füüsika

You gotta LOVE physics....

inuyasha

To meet nevermore, tears of sorrow overflow deep within my heart, what good this potion of life, all is but dust in the wind

ネヴァーモア満たすために、私の心の内で深い悲しみのオーバーフローの涙人生の何が良いこのポーションすべては風でなく、埃

sõbrad...

Hämmastav... Millega ma olen sellised sõbrad ära teeninud??? Ma siin püüan Leelile anda julgust teha seda, mis minu meelest oleks õige ja mind koheldakse siis nii....(lisainfo sel leheküljel http://brambly-threshold.blogspot.com/ ) LEEL MA PÜÜDSIN AINULT AIDATA!!! SEDA, ET MA NII MEELEHEITEL OLEN, EI PEA TERVELE MAAILMALE TEATAMA!!!! Mitte, et see vale oleks või, et ma endale meest ei tahaks aga piinlik on tunnistada, et 19 ja ikka veel nii valge leht :D Ja ometa oled sa mu parim sõber...aaa see tuletab meelde et sa lubasid mulle kunagi mu printsi röövida kui sa teda näed... kui see on sinu viis teda otsida siis ma arvan et see viis vajab veidi kohendamist aga tänud pingutuse eest :D

hämmastav....

Tõsiselt ma ei saa aru mis lahti on.. Ma olen hetkel koolis majanduse olümpiaadil(jah majanduse... ma ei saa aru siiamaani aru, mis hea pärast ma tulin aga jah, ma olen tuleku pärast väga õnnelik)  ja esimene voor on läbi. Kõige suurem uudis on see, et ma võitsin selle vooru. Suhteliselt võimsalt isegi... Minu järel on Siim ja meie vahe on 6 punkti... Ma olen niiiii HÄPPPPIIIIIIIII paergast :D :P

Ma tean, et see multikas, veel enam muinasjutud aga see ei vähenda seda kui armas see video on. Minu suurim unistus ongi see, et mul oleks keegi, kes mind nii palju armastab ja mina teda vastu, nagu muinasjuttudes ja näiteks selles videos....

kell on pool 4 öösel.... see peaks nii mõndagi seletama

reede õhtul kirikus oli palvus. inimesed istusid tingis küünalde ümber nagu alati. kõik küünlad põlesid ilusti peale ühe. see üks oli kõige minupoolsem küünal ja see oli kõige ääres. see küünal nägi välja nagu ta kohe-kohe kustuks aga samal ajal tehes kõik, et põlema jääda. alguses kui ma sinna läksin siis ma ei pannud seda küünalt tähelegi. alles siis kui  mulle seda mainiti panin ma tähele. see küünal meenutas mulle iseennast. et mina olen see väike ja kohe-kohe kustuv küünal teiste säravate keskel. ma võin teha nii palju pingutusi kui ma tahan aga teised on alati säravamad ja silmapaistvamad kui mina. ma jälgisin seda küünalt terve palvuse jooksul. terve selle aja see vireles aga ometi ei kustunud see ära. mul oli kogu aeg selline tunne et kui see küünal kustub siis juhtub sama minuga. mitte et ma sureks aga lihtsalt ma oleksin nagu olematu. et see viimanegi minu särast haihtub. mitu korda tahtsin ma panna käed selle küünla ümber et seda tuulekese eest katsta aga seda polnud kordagi vaja. kui palvus lõppes ma tõusin ja hakkasin ära minema. u poole tee peal vaatasin ma tagasi ja nägin et see pole ikka veel kustunud. siis ma sain aru et ükskõik milline ma olen.. isegi siis kui ma pole eriti särav isiksus ma olen ikkagi olemas ja pingutades ei lähe ka minu leek kustu vaid see saab ajaga ainult suuremaks minna....

sürrealismi uus tase

lõustaraamatusse kirjutati selline tekst:
kas neid ripsmeid saab? siis ma ei taha. kurb blanka. me oleme üleväsinud. võta see vannivaht ära, et koos vanni minna. igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel. misasja? mis koos vanni minna? ma lähen koju ja vaatan oma fb seinale, et mulle poleks midagi nad kirjutanud. mulle meeldivad väikeste laste mängud. ma küll ei paneks seda. TÕMBA TA LÄBI!


.................mul on nii toredad sõbrad onju :D (üks sõpradest kirjutas selle.. ma tean kust ta need asjad võttis aga sellist teksti kirjutada on ikkagi mega..:D)

I'm in LOVE!!!!!!!!!!!!!!

I'm in love-love. I fell in love the first time i saw you and since then my love has only grown. You are almost perfect for me. I can live with your mistakes, they are so minor. Of course I have complaints but I unerstand them. You always make me smile when I'm having a horrible day. When I'm with you I forget all my problems. I'm truly in love with you, fanfiction!!

hjehje:P And I'm as sane as ever... Amazing isn't it? :D