monoloog

Magada, või mitte magada, selles on küsimus..
mis oleks üllam? Vaimust taluda kõik õpingud, mida ülikool sulle paiskab, või tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada. Surra, magada. Jah magada. Sest nõnda uinudes kaoks süümepiin ja kõik need tuhat F-i mis meie välja teeniks. Surra, magada. Vb undki näha. Siin ongi konks, sest see mis unenäod võivad tulla selles surmaunes, kui ülikoolimöllust pääseme... jne.. Edasi pole enam meeles :D Kolme saaks vist ikka veel kätta:D Niisiis mul on parasjagu tööde aeg. Kohutav...Ma saan aru, et see on mu enda süü aga magamata olla ei ole äge.. Tunne on küll nagu oleks täis, aga samas siis ei vaju silmad kinni. Aga ärge minust valesti aru saage.. Mulle meeldib ülikoolis... Lihtsalt praegu on raske aeg..Samas jällegi tuletab vägagi meelde gümnaasiumi, kus kõik õpetajad järsku otsustasid et nüüd on vaja kt-d teha... Praegu on mul vähem aineid, ained on põnevamad aga maht on suurem niiet teeb suht sama välja. Nii tore on mõelda, et kui ma korralikult õpiks siis mul vaba aega poleks(arvestades paar tundi magamist ka sisse:P)..Aga jah.. elu on ilus ja ülikool on tore.....siis kui tööde nädal parasjagu pole... hei see riimus:P

nojah...

Täna on olnud väga tore päev... Ma tõusin esimest korda üles kuskil veidi enne 8-t (jah ma tean et see on minu puhul eriti kummaline) ja otsustasin edasi magada, kuigi eelmine õhtu sai otsustatud, et kui ma oles ärkan siis ma hakkan kohe õppima..(palju töid on ees). Niipalju siis sellest... Ärkasin kuskil 11 ja lamasin voodis 12-ni.. (ma armastan oma voodit.. me suhe pole küll nii hea kui mu päris-kodu voodiga aga beggars can't be choosers) siis teen oma 6 kõrvarongapaarist mida veel pole dokumenteeritud paar pilti ja panin need fb üles, endiselt mõeldes, et ma peaks õppima hakkama. Kui see tehtud, võtsin kätte oma juturaamatu ja hakkasin lugema, sisestades endale, et ma ei suuda enne õppima hakata kui see on läbi (õnneks polnud palju lugeda). Siis võtsin end kokku ja avasin esimese teema ja töötasin selle läbi... Siis oli olemas juba arvestatav peavalu ja ma otsustasin süüa teha.. Esimest korda siin oldud aja jooksul ma puutusin kartulikasti ja praegu ootan, et need valmis saaks. Hämmastav mida kõike võib inimene teha, et vältida õppimist....

hei

Niisiis.. Ma nüüd on kuu aega Tartus oldud ja asi on üle ootuste äge :P Kursakad hakkavad juba aru saama, et ma ei ole normaalne ja oleks ka juba aeg. Samas ma olen ka mingil määral muutunud... Kui mu enda õde küsib minult juba, et kes ma olen ja mida ma ta õega teinud olen siis midagi on mööda. Esimene märk sellest muutusest on praegu minu külmakapis (ma arvasin, et see on kõige parem koht, kus hoida lahti tehtud pina coladat) Teine on see, et iga kord kui ma aknast välja on mul vastupandamatu soov minna välja(aknast paistab klubi Tallinn)...Niiet jah.. Tehke omad järeldused ja nüüd ma siis jään magama ja näen unenägusid mikobioloogia teemadel(ma vähemalt loodan...:P)