Ja nii need aastad läevad

Niisiis. Üle aasta pole siia midagi kirjutanud. Nagu näha siis varajastel hommikutundidel tuleb kõvasti rohkem inspiratsiooni ja tahet midagi teha, kui mulle tervislik oleks. Ma just vaatasin, mis oli minu viimane postitus. Hämmastav, et sellest perverdi õhtust on nii kaua möödas. Ja vahepeal pole midagi eriti muutunud.. Masendav.. :D

Mida ma siis vahepeal teinud olen.. Mitte midagi suuremat, kui aus olla. Teise ülikooliaasta suvel käisin neljas välipraksis. Esimene oli Maateaduste alused välipraktika. See oli vaimustavalt tore, kui välja jätta see, et mul oli suurema osa ajast külm, märg või veel parem, mõlemat korraga. See aeg oli see suve algust, kus polnud veel jõudnud soojaks minna.  Praks ise oli väga tore. 80 matsi 2 bussis ja suurem osa neist olid kõik 5 päeva mõõdukalt täis. Reisisime mööda Eesti geoloogiliselt olulisi kohti ja õnneks olid need suuremalt osalt ka kaunimad Eesti kohad. Peaaegu iga õhtu oli lõkke ääres istumine ja viimasel olid õppejõududel isegi kitarrid kuskilt välja võlutud :D Vähemalt kolmel õhtul sai isegi sauna, aga kuna see oli segasaun, ja mul polnud ujukaid kaasas (külm oli.. mulle ei meeldi külmas ujuma minna, sauna peale ei mõelnud kajuks) ja ma ei kavatse oma alasti keha teistele veel näidata (ärge saage valesti aru, ma arvan, et ma olen väga kaunis, aga maailm ei ole minu jaoks veel valmis) siis ma olin 5 päeva pesemata. 2 korda võid arvata, mis oli esimene asi, mida ma tegin, kui koju jõudsin :D

Teine praks oli Pühajärve ääres putukate püüdmine, nende määramine ja kollektsiooni tegemine. Sel ajal ilm just parem ei olnud aga me olime väga lahedas majas, kus oli isegi wifi olemas, niiet see tegi asja palju paremaks. Selle praksi kõige lahedamaks osaks oli see, et me saime oma käsutusse kloroformi. :P Väga tore oli mööda Pühajärve matkarada jalutada koos kloroformi pudeliga taskus :D Meile anti pm moosipurgid mille kaane alla oli kinnitatud mingi riidest lapp. Purgi sees olid salfakate ribad, et putukate sisse panemisel nad üksteist ära ei lõhu. Seda riidest lappi me niisutasime kloroformiga. Seda purki nimetatakse surmutiks. Veel parem selle praksi juures oli see, et kui me panime putuka surmutisse ja see raibe ei tahtnud ära surra, siis kuidagi pidi ju kontrollima, kas kloroformi on piisavalt.. Mida mina siis teen?... Selle asemel, et lehvitada seda õrnalt enda suunas, ja paanen selle nina juurde ja nuusutan.. Friendly tip: don't do that. Ma sain sellest mõnusa peavalu.

Kolmas oli floristika. 10 päeva, 250 taime ladina keeles ja eesti keeles pähe. Iseenesest koht oli ilus, matkad pikad aga toredad, seltskond hea ja palju õppimist. Kui ma sealt tagasi tulin, läks mul veidi aega, enne kui ma suutsin uuesti taimi vaadata ja mitte alateadlikult neid määrama ja ladina keeles nimetama hakata. Kuigi mul on veidi kahju, et ma suuremat osa asju enam ladina keeles ei mäleta, siis ma õppisin selles praksis väga palju ja mingi väike ladina keel on alles kuskil sügavates mälusoppides.

Viimane oli augusti lõpus ja zooloogia selgroogsed. See oli väga tore. Jälle olime ühes majas. Seal oli külm ja niiske aga ikkagi tore :D Ei lähe vast kunagi meelest, kuidas me istusime seal laudade ümber ja võtsime hiirtelt nahka maha, keetsime hiire päid tühjas kondentspiima konservis, ja siis see igavene nokkimine, et aju läbi pisikese augu kätte saada, ja siis veel pea lihased...

Pärast seda praksi hakkas kohe peale minu kolmas aasta ülikoolis. Iseenesest EAP-sid polnud nii ületamatult palju aga see läks nii kiiresti nii metsa... Pm kõik ained otsustasid, et oktoober on hea kuu, kuhu eksam panna.. Niisiisn septembrist kuni jaanuarini oli mul küllaltki kiire kooliga ja selle kiiruse sees ma ei jõudnud oma eluga sinnamaale, et ma läheks veel laborisse. Veebruaris ma hakkasin seal vaikselt käima aga ka siis see venis. Lõpptulemus - ma ei saanud lõputööd valmis ja ma ei lõpeta see aasta. Nausin veel aasta noorust ja siis lõpetan. Mul on pm kõik ained tehtud.. 2 on veel tegemata. 3 kui Õis ei valeta (peaks valetama... ma küsin dekanaadist üle).

Nagu näha siis mul pole midagi muud erilist rääkida, kui koolist. Noormeest mul pole (veel.. loodame, et see lähiajal muutub) ja endiselt sisustan oma aba aega fanfickide lugemise, manga ja animega, kuigi nüüd on lisandunud k-dramad aga see pole väga erinev sellest, mis enne oli.

Tegelt on 1 asi, millest ma pole kunagi rääkinud. Ma sain Purde ühikas töötades tuttavaks 1 noormehega. Me hakkasime rääkima ja pole pm siiani seda lõpetanud (ma töötasin seal detsembris). Ma arvan, et ta on mu esimene legit crush. Jh.. Ma tean, et see on imelik.. Ma olen 22 aastane noor naine ja alles nüüd on esimene armumine.. Nähtavasti oli mul vaja kodust eemale saada. Pärast Tartu tulemist olen ma õitsema hakanud, või nii vähemalt väidab Mammu..

Ok. Mul on tund sisustatud ja aeg on enne magamaminekut veel 1 peatükk lugeda. Muidu ma ei saa veel väga kaua magama.. Deeem juuu internet...

jamh..

Ma praegu liigun Tartu poole sel toredal Iseseisvuspäeval. See on ainuke asi, mis ma sel tähtsal päeval ette võtan. Ma vaataks hea meelega Presidendi balli ja kritiseerida neid mõnikord kohutavaid riidelappe mis naised endale selga seal tõmbavad aga mul on vaja homme hommikul Tartus olla ja praegu on parim aeg minemiseks.. Kui ma oleks varem läinud siis ma poleks ikkagi seda näinud, sest telekas on ju selline luksus :D

Niisiis... Ma pole väga ammu midagi kirjutanud. Appikene.. Ma ei mäletagi millal viimane kord see eriline sündmus toimus.. Seda peab kuidagi tähistama. (Pistab käe koos šampanjapudeliga autoaknast välja ja lööb pudeli vastu külge puruks, teises käes hoiab väikest Eesti lippu ja lehvitab seda rõõmsalt samal ajal põhimõtteliselt laulab „Jeee!“*) Ei ma kahjuks ei ole hull... I was tested... Põhjus, miks ma pole kirjutanud on küllaltki lihtne – mul on hommikust õhtuni loengud ja midagi muud eriti ei toimu ja enne seda oli hunnikuga eksameid, mis läksid muidugi kehvasti aga ma olen endiselt laisk.. Ma töötan selle kallal. Ainuke aeg kui mu elu on vähegi põnevam on siis, kui ma otsustan kuskile välja minna.. Iga kord kui ma seda teen siis juhtub midagi... See ei pruugi olla mingi suur asi aga ikkagi.. Ma ei saa aru miks.. Viimane kord kui ma käisin siis ma õppisin ära lõplikult (ma loodan) paar tähtsat õppetundi.. Õppetund nr. 1 – Tallinnas joomine ei ole üldjuhul hea idee. On väga vähesed asjad mis võivad selle heaks ideeks teha aga parem oleks kui sa jääks sellega Tartusse.. Õppetund nr. 2 – Ära kunagi joo koos inimesega, kes sulle potentsiaalselt meeldib. See ei lõppe tõenäoliselt hästi. Õppetund nr. 3 – Ära jää selle inimesega, kes sulle potentsiaalse meeldib, samasse voodisse pikutama kui alko otsa saab. Sellele erandeid pole.. Lihtsalt.. Ei.. Õppetund nr. 4 – Persevestid viska elust välja.. See on tegelt pigem soovitus.. See oleks jube tore, kui ma saaks seda teha.. Õppetund nr. 5 – Ära kunagi eelda midagi, isegi siis kui see tundub olema väga selgeltnähtav... Sa eksid väga suure tõenäosusega ja ennast idioodina tundmine hiljem on palju hullem..

See oli minu paar väikest õppetundi sellest nädalavahetusest.. Nagu te näete siis see polnud just maailma parim pidu, kus ma olin.. See on ainuke suurem asi mis viimasel ajal toimunud on.. Nagu näha mu elu on üldjuhul väga igav.. ja siis tuleb mõni persevest kes rikub kõik selle ilusa ära.

Ja see on kõik mis mul rääkida on isegi siis kui mudagi vahepeal toimus.. Vahepeal on kurb mõelda, et mu elu on nii üksluine ja igav, et sellest nagu polegi midagi rääkida. Ja ometigi ma ise tunnen väga harva igavust ja kõik teised vinguvad, et igav on.. Kuigi ma võiks pikalt veel koolist jahuda siis ma millegipärast arvan. Et seda ei tahaks keegi lugeda.. Pealegi see on aboluutselt tähtsusetu ja suuremalt osalt vingumine.. Mis seal ikka põnevat on...

Loengukonspekt

    Jou! See on minu ühe tänase loengu konspekt, mille ma lihtsalt kirjutasin siia ümber :D

   Tõsiselt kaua pole blogi teinud.. Õnneks mul on sõbrad, kes pidevalt tuletavad meelde, et mul see veel olemas on :D Mul pole otsest vabandust, miks ma pole seda teinud..Suvel käisin tööl ja midagi muud polnud rääkida, kui see et hommikul on raske üles saada ja päevad on pikad.. Koolis oli rohkem aega aga siis oli palju õppimist ja muud jamad niiet siis ma ka ei kirjutanud. Muidugi ei saa unustada fakti, et mul on hämmastavalt igav elu..:D

    Võtame siis algusest peale. Kuna ma olen praegu loengus (mis on kummaliselt igav arvestades seda, et varem see nii hull polnud) ja kirjutan oma vihikusse (mõtlesin aega paremini kasutada) siis ma ei saa vaadata millal mu viimane postitus oli. Mälu järgi oli see millalgi suvel. Igatahes.. Töö oli nagu töö ikka. Suutsin paar suuremat jama ka kokku keerata, aga see olen ikkagi mina.. Midagi oleks väga valesti kui ma poleks midagi nässu keeranud..  Samas ma teenisin välja selle, et mu ülemus kutsus mind järgmiseks suveks tagasi, kui mul muud plaanis pole. Enne kui te hakkate hõiskama, et ka järgmine suvi saate poole hinnaga pitsat siis unistage edasi.. Ma ausalt ei taha sinna eriti tagasi minna..See aeg, mis ma seal olin, oli kohutavalt väsitav ja jamadega täidetud(mis üldjuhul polnud minu põhjustatud). Samas, kui kuskile mujale ei saa, siis see on parem kui mitte midagi..

    Lähme edasi kooliaega. See oli väsitav, kohutavalt raske ja ebanormaalselt varajane.. Kes paneb hommikul kella kaheksaks sellised loengud nagu rakubioloogia ja biokeemia?? Nende ainetega saab vaeval sündsamalgi tunnil hakkama.. Katsuge aru saada aminohapete sünteesi radadest, kui sa pm magad, pea valutab, silmad vajuvad kinni ja on tahtmine maailm kaarega p***e saata... Jep... Fun times.. Lõpptulemus oli see, et ma ei saanud pea kunagi õigel ajal üles ja ma ei käinud enam eriti loengutes. See lõppes sellega, et ma kukkusin enamik aineid läbi. Nüüdseks olen end veidi rohkem kokku võtnud ja püüan rohkem õppida.. Nagu eelmine aasta, vahetusid ka see aasta oktoobris enamik aineid ja tulid uued. Mitte ilmtingimata põnevamad aga siiski sellised kus pole piin kohal istuda, eriti kui need on ainult 3 korda nädalas, reede on vaba ja neljapäev varsti läheb vabaks. Me so happy :D Praksid on ka lahedad.. Palju ikka tuleb inimesel võimalus u 8 cm prussakat kiusata (ok kiusamist ei teinud mina aga ma olin lähedal :D) .. Ta sisises nii ägedalt :D Kahju, et see praks läbi saab.. Õppejõud rääkis sinna töö juurde ikka päris lahedaid asju. Tal oli pidevalt selline muhe naeratus, et kas suudab meid tülgastada või ei.. Ikkagi see jutt mis tal suust välja tuli oli korraga väga rõve ja väga lahe. Eriti sel ajal, kui me vaatasime parasiitusse.. Juba nende vaatamine oli rõve ja sinna lisada see jutt.. Igatahes ma panen kõigile inimestele südamele, et võtke Andresest eeskuju ja peske oma käsi vähemalt 3 korda päevas, pluss siis kui väljast tulete. See peaks olema kõrgema klassi kuritegu, kui pärast vetsu käsi ei pesta.. Kui inimene tahab endale sisemist lemmiklooma siis minugi poolest.. Aga ärge eeldage, et teised neid tahavad..

    Ok. Suvi/töö ja kool on räägitud. Nüüd niisama eluolu :D Mul läheb üldjuhul normaalselt, kui ma jalad kõhu alt välja võtaks ja midagi teeks.. Näiteks õpiks.. Mul läheks lausa suurepäraselt, kui keegi mõtleks välja kuidas lahti saada sellistest haigustest nagu Laiizguz gondiidez ja procrastinationFTW... Ausalt.. See kes nendele haigustele ravi välja mõtleb on Nobeli preemia vääriline ja saab kustumatu tänu minult ja tuhandetelt teiselt tudengitelt.. Muidugi ka teistelt :) Mind vahepeal tutvustati ka gameri elule (tänud sulle Mari-Liis :D) ja sinna läks ka suurem osa mu õppimisajast (mul oli nii madal level, et seda oli lausa häbi nii hoida kuniks mul rohkem aega on ja mul oli palju maailmu veel avastada.. kes saab mind süüdistada?).. Lisaks ma avastasin, et vaatamata sellele, et ma olen selline nagu ma olen, suudan ka mina poisse ligi meelitada.. Tõsi küll mitte kauaks ja nii, et nad jääksid ja ilma horisontaalse veenmiseta.. Õnneks pole mul suhete jaoks niikuinii kooli ja gamerluse kõrvalt eriti aega. Ja veel, et enne kui te mõtlete, et ma olen siin Tartus täielikuks meesteõgijaks läinud, siis teadke et ma rääkisin ainult ühest inimesest.. Ok üldistuse tegin siiski kahe põhjal aga 1 nendest ei loe... Kokkuvõteks: elu on ilus; mina olen liiga laisk; sõbrad on toredad; viin on stressi ajal parim sõber; mehed tahavad, et ma oleks endiselt vaba selleks ajaks kui nad sarved saavad maha joostud aga selle mõttega võivad nad rahulikult perse minna; COOKIES!! ja "Let's kill all the saws!!" :D

..

Mõnikord ma tahaksin, et ma kaotaksin mälu.. Siis ma saaks kõike otsast alustada. Et mul ei oleks mingeid mälestusi ja et mul ei oleks mitte midagi kaotada. Täiesti puhas uus algus.

(Ma tean, et mu elu pole olnud mingi tragöödia. Üsna vastupidi.. Mu elu on olnud hea ja suhteliselt tore, mõningate tagasilöökidega aga samas kellel neid poleks.. Ma ei tea millest see tuli.. Võib-olla eksamite stress või midagi muud.. Ei tea.. Lihtsalt praegu tulid kõik kurvad mälestused suht ühekorraga ja siis on raske tagasi hoida seda vajadust kellegagi rääkida... Kuna kedagi konkreetset ma eriti tülitada ei taha ja ma ei taha tervet kurba monoloogi trükkida siis paar rida siin on parim asi praegu...)

Slightly tipsy

Niisiis.. Järjekordselt olen ma oma blogi tähelepanuta jätnud.. No seekord on mul vabandus.. Mul oli eksam eksami otsa ja kui ma midagi läbi ei kukkunud siis on 2 veel.. Jh.. ülikool.. enam ma ei tea, miks ma siia üleüldse tulin... ja veel bioloogiat.. mis mul arus oli? Miks ma ei võinud minna kuskile rakenduskõrgkooli või kuhu iganes, mis ei ole Tartu ülikool... Mul oleks palju lihtsam.. Ärge laske end sellest vingumisest eksitada.. kummalisel kombel ma ei kahetse, et ma Tartu tulin. Ma tean.. minuga on midagi väga valesti aga samas.. kellega poleks :P. Tartu on väga ilus koht. Siin on nii roheline.. Mitte et Taeblas poleks, aga Taebla on ebakorrapärane kartulipõld.. Tartu pole. Ma olen siin veel paar nädalat enne lõplikult suveks koju minemist (kuku veel eksameid läbi...). Kuigi ma ei kurda.. Ma saan puhata veidi enne seda, kui ma suveks tööle lähen. Ma suveks sain töö Uuemõisa Pizza Grandes (naerge üksi aga ärge mulle öelge, et see pole hea valik..ma tean seda niigi) niiet kui teil kunagi aega on ja te olete Rannarootsis siis võite mind vaatama tulla :D. Praegu on siin Tartus ikkagi tõsiselt mõnus olla.. Monika tuli kolmapäeval siia ja meil oli plaan ennast täiesti kasti juua... Sellest ei tulnud midagi välja ja asi läks niikaugele, et mina jõin ära poolteist siidrit ja tema magas... Neljapäeval me käisime ja jalutasime mööda Tartu linna ja ma näitasin talle veidi vaatamisväärsusi. Botaanikaaed on praegusel aastaajal nii ilus. Soovitan kasvõi ainult selle pärast end Tartu vedada. Õhtul me panime ühe anime jooksma.. see oli hea :D Ja no samal ajal lahendasime seda viina, mis Monika tõi (mul endal igakuine kuulõpu pankrott :D). See läks lõpuks päris huvitavaks. Me mängisime kõiki kolme mängu, mis mul olemas on. Kes oskaks arvata, et talle Släp nii palju meeldida võiks...See õhtu lõppes sellega, et mina vajus ära. Jh ma sain olla korraks ikka korralikult täis. Täna läks ta Tallinnasse tagasi ja minule jäi kohustus ära juua see sorts viina, mis eilsest järele jäi (ma tegin selle ära, mis sest, et veits kange tuli sest pealekas oli ka peaaegu otsas). Niiet lõpptulemusena ma olen 3 õhtut järjest joonud. Ja ei, ma ei ole alkohoolik. Kuna öö on mu loominguline aeg siis ma hakkasin vaatama netist järgi igasuguseid pilte, mida ma võiks oma ukse peale joonistada.. Lõpuks ma joonistasin 1 pildi mida ma veidi muutsin. Ma ei suuda ära oodata millal ma raha saan, et ma saaks endale värvid ära osta ja oma ust tuunima hakata...Jh.. praegu on siis vist kõik kirjas, mis mu väheke uimane mõte tahtis edasi anda.. Loodame, et järgmine kord ma kirjutan paremini, sest praegu ma ei kavatsegi mingisugust kontrolli teha, et vaadata kas midagi on väga valesti kirjutatud (tavaliselt ma vähemalt loen läbi) Aga mu taustamuusika (nichtcore) hakkab lõpule jõudma ja mina hakkan ära vajuma. Olge ägedad edasi :P

minu laif

Hei! Mul on  olnud väga kiire... Selleks, et õppimiseks hoogu võtta... Ja muidugi õppimist ennast ei saa ka unustada.. Praeguseks on tehtud 8 eksamit ja sama palju tuleb veel... pluss veel see 1 mille ma arvatavasti läbi kukkusin... Aga ega meid see ei kõiguta, meid see ei heiduta, elu on endiselt ilus, Tartu on äge koht ja ma olen enamvähem veel elus :D Mida rohkemat ikka elult tahta? Ma proovin end tõsiselt rohkem kokku võtta tulevasteks eksamiteks aga mingil kummalisel kombel need ei mõjuta mind eriti.. Kunagi, kui ma teadsin, et tuleb eksam, siis ma kartsin seda täiega.. Nüüd mul suht suva, kui tehtud saan siis on ok...Ma pean hakkama neid rohkem kartma.. vb siis ma hakkan nendeks rohkem valmistuma ka. Praeguseks on kõik ained alanud ja ka mitmed ära lõppenud niiet tunniplaan on mul praegu tunduvalt parem, kui gümnaasiumis ja plussina veel see, et siin ei märgita puudujaid :D (loe seda nii, et ma pole viimasel ajal eriti kohal käinud :D ) Loengud praegu tunduvad millegipärast nii kohutavalt igavana, isegi siis kui ma tavaolukorras tunneks nende vastu huvi. Näiteks ma võin tuua selle Hamleti monoloogi paroodia, mis ma kirjutasin loengu viimase poole tunni jooksul, sest see oli lihtsalt nii surmigav...(ma kirjutan selle lõppu :P). 

Vahepealne aeg on olnud vähemalt huvitav.. Olen saanud tuttavaks u 3 uue inimesega, olen 2 ööd üleval olnud, kummalgi ööl polnud ma üksi aga oleks vaja olnud õppida, olen proovinud uusi alkohoolseid jooke ja järjekordselt täis olnud (muuseas kui keegi pakub rohelist haldjat siis jooge seda vähehaaval ja neelake kohe alla ilma maitsmata...kui te proovite siis saate aru) ja olen isegi kohtingul käinud :D (lõpetage hõiskamine, ma ei käi kellegagi ja see oli üritus nimega kevadkohting, tüüp oli ok aga mitte selline, kellega ma tahaks käima hakata). See öö, kui ma Zavodis (kuulus baar/pubi Tartus) täis jäin siis "tänu" oma sõbrannale pidin ma ühe idioodiga pm terve öö tantsima, kuigi mul jalad enam eriti ei tahtnud kanda ja maailm keerles mu ümber ringi... Selle tüübiga tutvus lõppes siis kui ta üritas meile pähe määrida, et ta mingi 1990-date aastate audi a4 oli nii vägev masin, vaatamata sellele et kere roostetas ja küljeliistud olid "minema jalutanud". Ometigi läks see masin 0-100-ni 0.6-ga :D Eijah.. oli veel palju asju milleks see auto võimeline oli aga praegu ei tule meelde :D Teine inimene, kes oleks mainimis väärt, on 1 mu ühikakaaslastest. Ta on 1. aasta arstitudeng ja täiega äge inimene. :D

See on siis see monoloog, mis ma kirjutasin Biosüstemaatika ja informaatika 1. loengus:

Kannatada, või mitte kannatada, selles on küsimus. Mis oleks üllam? Ära kannatada kõik nooled, mida igavus su vastu loobib, või tõstes relvad igavuse vastu, vaev lõpetada, koju minna, magada. Muud midagi, sest mõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks olukord, mis nii hardasti oleks ihaldatav. Koju minna, magada. Jah magada. Võib-olla undki näha. Siin ongi konks, sest see mis unenäod meil võivad tulla, kui kooli möllust pääseme. See paneb kõhklema. Siin peitub põhjus, miks me veel siin oleme. Kes taluks aja piitsutust ja torkeid, õppejõu kalkust, kursakate solvamisi, läbikukutud eksamite piinu ja jalahoope, mis malbe mina saan teenetust, kui ennast vabastada võiks vaid palja eksmatiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning ohkaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast eksmatti, sel uuritud maal, kus kõik rändurid on päriselu vaevus, ei rabaks tahet, mis talub pigem tuntud halbusi, kui läheb teiste tundmatute juurde. Nii ülikool teeb pelgureiks meid kõiki ning tähtsa mõtte loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste kalduvad ja kaotavad teo nime...

Kõige ägedam on see, et ma kirjutasin selle kõik peast :D

Lähen facebooki...

Mul on ikka nii tore ühikas :D

Kesse saabub paberiga?
sa-ša-sa-ša-SARISITTUR!
Esmaspäev tal pidupäev!
sa-ša-sa-ša-SARISITTUR!
Keda kirud kui rull on tühi?
sa-ša-sa-ša-SARISITTUR!
Mida teed kui pott on umbes?
sa-ša-sa-ša-SARISITTUR!
Kust otsid abi, kui sitt on suus?
sa-ša-sa-ša-SARISITTUR!
Hoia põit! Oota toit! Ruumi sulle enam pole!
sa-ša-sa-ša-SARISITTUR!
Kui kabiinis aroom on hõrk!
sa-ša-sa-ša-SAAARISITTUUUUR!